Kuidas kõik algas…
Ma räägin teile, kuidas kõik algas. Mina olen Urmas ja olen otseselt süüdi Team Wasalemma
sünnis.
Asi algas 2017. aasta suvel, kui mulle räägiti, et Silver tahab kardirada hakata haldama.
Sellest tekkis mõte, et endalgi võiks olla kardi moodi sõiduk, millega oleks tore oma lõbuks
sõita. Ei läinud palju aega mööda, kui olingi ühe omanik, selleks oli Raket 120 mootoriga, mis
oli suhteliselt armetus seisus. Ma puhusin sellele eluvaimu sisse ja ka proovisõit sai tehtud
Vasalemmas. Kui Silver sai halduslepingu, toimusid esimesed talgud rajal, mille käigus
avastasime, et rada on poole laiem, kui algul paistis. See oli aastatega lihtsalt kinni kasvanud.
Talgutel tutvusin ka Taavi ja Kaleviga, kes tulevad mängu hiljemgi. Kuni järgmise aasta
kevadeni sai oma lõbuks põristamas käidud ja kõik soovijad said samuti proovida. 2018. a
kevadel helistas Kalev ja rääkis, et Vasalemmas tuleb võistlus. Enne seda oli trennipäev ja ma
mõtlesin pikalt, kas tasub minna. Trennis käisin ikka, seal sõitsin mina, minu tütar Minna ja
teised huvilised. Trenni käigus lagunes see õnnetu Raket 120 mootor täielikult ära. Meel
muutus päris kurvaks, kui uurisin uue mootori kohta, sest kõik pakkusid uusi tipptasemel
võistlus mootoreid, mille hind oli ülejõukäiv. Olin kindel, et rohkem see kart ei sõida.
Suhtlesin Kalevi, Aadu ja Taaviga ning nad soovitasid, et oleks vaja otsida kasutatud
mootorit. Helistasin jälle kõik kardiklubid läbi ja seekord sain endale sobiva mootori. Selleks
oli Rotax Juunior ja jälle põrises minu kart.
Ühel päeval sattus minu garaaži Sven V. ja nägi minu karti. Ta avaldas soovi sellega sõita, ega
ma kade olnud ja siit see pall veerema hakkas. Mingi hetk olime kokku leppinud, et lähme
võistlusele. Selleks sai Kalevi korraldatud Harrastajate kardisarja võistlus, mis toimus Aravete
kardirajal. Kumbki ei olnud seal enne sõitnud, aga see meid ei hirmutanud, ega me ju võitma
ei läinud. Loomulikult olime me viimased, aga mis siis, lõbus oli ikka. Saime isegi karika,
sest olime kõige vanema tehnikaga rajal. Nii palju veel, et enne Aravetet olin teinud Rotax
Juuniorist Rotax Maxi.
Järgmine võistlus oli Vasalemmas ja see oli kestvussõit. Enne seda oli Sven V omale ostnud
oma kardi, Rotax DD2. Peale kestvussõitu avaldas minu 10-aastane tütar Helga soovi kardiga
sõita. Kuigi ta oli minu kardi jaoks liiga väike, said esimesed ringid tal proovitud. Sügisel,
peale natukest mõtlemist, sai hangitud ka laste kart.
2019 kevadel oli esimene võistlus Tabasalus, kuna see oli Helga esimene võistlus, siis sai
temaga enne natuke trenni tehtud. Tema sõiduoskused küll pisut paranesid, aga ikka oli ta
täitsa algaja alles. Rääkisin enne võistlust Helgale, et tähtis pole võit, vaid osavõtt ning
poodiumi kohta pole mõtet loota. Aga läks hoopis teisiti ja Helga sai oma esimesel võistlusel
II koha. See andis talle väga palju indu kardispordiga tegelemiseks juurde.
Nüüd käisime juba kolmekesi trennis ja peamiselt ikka Vasalemmas. Ühel trennipäeval
meenus mulle, et Simo oli mulle ette heitnud, et kõik teised on proovida saanud kardiga sõitu
tema aga mitte. Kutsusime ta rajale ning ta tuli koos sõbra Martiniga. Mõlemad said kimada.
Järgmine võistlus oli Käinas. Seal olime juba viiekesi, mina, Sven V, Helga, Simo ja Martin.
Poodiumile jõudis Simo. Selle hooaja kolmas etapp toimus Aravetel. Võistlustel sõitsid
Helga, Avo Sten, Armin, Sven V, Simo, Sven O, Martin ja mina. Poodiumile astusid Helga ja
Sven O.
2019 suvi: Simo rääkis Sven O, et Avo Sten-ile tuleks kart osta kuna poisile võidusõit
meeldib. Mõeldud-tehtud augusti viimastel päevadel saigi Soomest toodud üks kart, mida oli
vaja natuke sättida. Hakkasime kohe usinalt harjutamas käima, Avo Sten kutsus trenne
vaatama ka sõbra Armini ning ei möödunud kaua kui ka tema sai omale kardi. Märkamatult
olime 2019 hooaja seljataha jätnud. Talve kui sellist ei olnud, seega saime ainult ühe korra
talvesõitu proovida.
2020 kevad: märtsis esimesed treeningud Vasalemmas, läbi astus Arti, kellel varsti oli nii
endal kui ka tütrel Mirtelil kart. Noori oli rajal juba neli, neist kaks tüdrukut ja kaks poissi.
Kuna juba Avo Sten sõitis karti siis otsustas väike õde Triin Elizabeth, et tema hakkab ka karti
sõita. Mirtel lubas tal enda kardiga proovida, kas talle see ala meeldib. Meeldis! Sven O oli
otsimas järgmist lastekarti, mille ka üpris kiirelt leidis. Treeningud jätkusid erinevatel radadel,
usin harjutamine käis algavaks hooajaks.
Mai lõppu oli planeeritud esimene võistlus Rapla kardirajal. Team Wasalemma oli esindatud
seitsme kardiga, poodiumil seisis Helga!
Suvi 2020: vaatamata kõikidele takistustele läks hooaeg käima. Juunis toimus Jaanikart
Vasalemmas, startis 11 Team Wasalemma sõitjat. Poodiumil seisid Helga ja Armin!
Käes oli järgmine etapp, mis toimus juba Välis-Eestis (Hiiumaa,Käina). Olime esindatud 10
kardiga, kellest neli olid noored. Team Wasalemma lippu hoidis kõrgel Helga! Märkamatuks
ei jäänud meist loomulikult keegi, kuna olime ainukesed julged, kes olid endale valged Team
Wasalemma logoga särgid selga ajanud.
Käina järel oli väike tehnika korrastus paus (1,5 kuud järgmise võistluseni). Meie kui asja
armastajad käisime jätkuvalt kätt harjutamas (põhirõhk laste kogemuse kasvatamine). Kuna
järgmine võidusõit toimus Tabasalu rajal, siis käisime rohkem seal oskusi lihvimas. Urmas oli
juba varem rääkinud, et tal üks tuttav, vana kardisõitja, kes on sisuliselt igal võistlusel raja
ääres vaatamas ning temalt võiks nõu küsida ja näpunäiteid saada, kuidas lapsed kiiremaks ja
osavamaks saada. Mõeldud-tehtud! Rein sai treeningutele kaasa kutsutud, seal ta oli raja ääres
ja vaatas, kuidas meie madallenduritel sõit õnnestub. Kui lapsed olid oma esimesed sõidud
lõpetanud, tõdes Rein, et siin tuleb kõvasti hakata harjutama õiget sõidujoont. Kutsusime
lapsed siis kokku ja läksime jalutasime koos raja läbi (lastele räägiti, kus on õige koht
pidurdamiseks ning kuidas kurve võtta. Lapsed kuulasid huviga, erinevalt sellest kui meie
(lapsevanemad), proovisime neile seletada. Peale seda muutusid ringiajad aina paremaks.
Võistlused Tabasalus läksid lahedalt, välja arvatud see, et murdsin roide juba trennis(Sven O)
. Taaskord olime esindatud 10 pealise sõitjate armeega, kellest viis olid lapsed. Taaskord
hoidsid meie lippu kõrgel just lapsed: poodiumil seisid Armin ja Avo Sten. Sellega võisime
suve lõppenuks pidada, kuid mitte võistlushooaega kuna oli veel tulemas üks etapp.
Sügis 2020: kuna kool oli juba alanud ja valget aega päevas oli aina vähem siis muutus ka
treeningutel käimine veidi harvemaks, kuid ei katkenud täielikult. Üks etapp oli veel ees,
nimelt Aravete kestvusõit oktoobri alguses. Meid esindamas oli 10 karti ning nagu kombeks
saanud, siis poodiumikohti suudavad meil sõita lapsed ja seekord tõi karika koju Armin.
Selleks aastaks oligi meie võistlushooaeg läbi. Üldjuhul olime kogu hooaja vältel esindatud
kümnekonna kardiga, kellest osad alati küll ei lõpetanud, aga lõbus ja tegus oli see hooaeg
sellegipoolest. Eesmärgid said täidetud ning loodame sellega tegeleda veel pikalt.
- aasta lõpus õnnestus meil saada endale klubi ruum, kus hoiustame ja hooldame oma
tehnikat ning teeme võistluste analüüse, et uuel hooajal oleks tulemused veel paremad.